8:00 äratusega algas meie reisi seitsmes päev, mis oli meie kontserdi päev. Säädsime end hommikusöögiks valmis ja ...
8:30 istusime juba söögilaua taga. Hamba alla panemiseks ikka sama mis igal hommikul Vahe oli ainult selles, et vahest olid saiakesed lahtiselt ja krõbedad, teine kord aga kilesse pakitud ja nätsked.
Kuna täna peale õhtuse kontserdi mingeid suuri päevaplaane polnud, siis alustasime kõigepealt päeva sisustamist ühe korraliku trenniga baariruumis. Enne meid harjutasid seal ühed, ma ei teagi, mis maalased, aga päris toredasti tantsisid. Ootasime, kuni saal vabanes.
10:00 algas siis ettevalmistus õhtuseks kontserdiks ehk siis lühidalt trenn. Volli makk ei tahtnud
väga hästi mängida. Laenasime siis ühe jõhvika käest läpparit, et sellega muusikat lasta. See oli jälle natukene liiga vaikne. Aga kahe tehnilise vahendi abil, saime siiski läbi tantsitud ja mõnda kohta ka lihvitud. Peale meid hakkasid mingid venelased tantsima ja laenasid Volli makki. Ausatltöelda ei tulnud mina küll selle peale, et makk ise kaasa võtta, aga järgmine kord olen targem. Aga ega ma teagi, kuhu ma selle mahutanud oleks. Kohver oli niigi täis ja tagasitulles oleks kindlasti ülekilode eest siis maksta tulnud. Nii et aitäh Vollile, kelle makki kasutada saime.
Proov tehtud otsustasime täna shoppamise päeva teha. Aga mitte turul vaid korralikus ostukeskuses, mis asus meie hotelli lähedal paralleeltänavas. Panime linnariided selga ja seadsime sammud tänavale. Ilm oli mõnusalt lämbe ja soe nagu lõunamaale kohane. Mööda peatänavat kõndisime natuke kesklinna poole. Põikasime sisse pea igasse poodi, mis teele ette
jäi. Mina sooritasin sisseostu ja sain oma pojale kaks paari jalanõusid imehea hinnaga. Suuremaks ostuks siiski kellelgi nendest tänavapoodidest ei läinud. Majade vahelt läbi ja väikesest pargikesest ka, kus õitsesid suured ilusad põõsad, olimegi meie kodutänava paralleeltänavas. See oli palju uhkem. Kahte sõidurida eraldas haljasala, mida ehtisid roosipeenrad, suured palmid ja
ananassi moodi palmid. Justkui rannapromenaad rannakuurordis. Teiselpool teed seisid väikesed naljakad neljakandilised kollased bussid, mida siin tuk-tukkideks nimetati. Ületasime just nende parkla juures teed ja sõelusime nende vahel, et kõnniteele jõuda. Üks buss oleks meid peaaegu alla ajanud nagu siin kombeks on jalakäiatega käituda. 
Jõudes ostuksekusesse, pidime kõigepealt läbima turvakontrolli, enne kui sisse lasti. Kotid valgustati läbi ja piiksu-väravast tuli ka läbi astuda. Midagi keelatud meil kaasas polnud. Nüüd siis poodlema. Ostukeskus oli neljakordne ja kohe näha, et mõeldud kõrgemale klassile. Esimesel korrusel oli purskkaev, mille juures pidime tunni aja pärast uuesti kokku saama. Meie läksime Piretiga kahekesi kondama. Algatuseks võtsime ette esimese korruse. Palju ilusat ja teisel korrusel oli veel rohkem ilusat ja suurte soodukatega. Ei saa mainimata taas kord jätta, et tõeline ostuparadiis. Kahjuks hakkas lõppema kokkulepitud aeg, aga meie olime oma järjega alles teisel korrusel. Meil polnud kavaski veel hotelli tagasi minna, arvestades veel sellega, et seal oleks lihtsalt vedelenud. Läksin alla, kus plikad juba ootasid. Nendel oli kopp ees ja otsustasid hotelli
minna. Marie jäi ainult meile seltsiks. Jätkasime oma uudistamist poodides. Proovisime üht ja teist ka selga, aga suurt ei ostnud midagi. Käisime kõik korrused põhjalikult läbi. Ühes poes lausa kaks korda, kuna seal oli igasugu ilusaid kleite ja Marie tahtis endale sobivat leida. Kohtasime seal ka Mari-Anni, kes oli samuti ostutuuril. Ühes poes proovis Marie ühte ilusat militaarlaigulist suvekleiti. Puupeal oli see väga ilus, aga kui selga pani, siis ei kõlvanud õige kusagile. Ma pole elus nii paksuks tegevat kleiti näinud. Enne lahkumist ostsime esimese korruse poest Piretiga endile bolerod, mis olime juba algul välja valinud.
Nüüd siis hotelli. Lemmikloomapoodi kiikasime ka sisse ja siis ühte toidukasse, kus oma veetagavara täiendasime. Mööda kõrvaltänavat mäkke rühkides oli päris palav, aga kohale jõudsime.
15:00 olime hotellis tagasi. Enne veel kui tuppa läksime, käisin pagariärist seesamikringleid ja šokolaadisaia ostmas. No väikeseid saiu nad teha oskavad. Jaotasime vee tubadesse laiali ja asusime oma toas isukalt maitsvate seesamikringlite ja virsikute kallale. Küll matsesid hästi. Lõunat me täna muidu ei saanud, sest Taksimis me ju ei käinud. Emre oli küll meie lunch-boxid hotelli toimetanud, aga need olid jälle selle oliivivõiga, mis üldse kohe hästi ei maitsenud. Pakkisime need ilusti ühte kotti kokku, et õhtul Taksimi kaasa võtta ja kodututele prügikastist toitu otsivatele inimestele viia. Olime neid korduvalt pargis liikumas näinud. 
Meil oli Piretiga täitsa lõbus. Nosisime oma head ja paremat ja tegime kukepoksi, mille tulemusena olime naerukrampides. Kolmene tuba magas norinal, kui neile vett viimas käisin.
17:30 ilmusid meie uksetaha Tiiu, Liisa, Karte ja Maria, kutsusid meid turvaks kaasa virsrikuostule. Kolmene seltskond põõnas endiselt. Tegime siis väikese tiiru hotelli lähedal tänavatel ja tulime õhtusöögi ajaks tagasi.
18:30 õhtusöök. Salat ja praad ja arbuus. Riisi ja spagettide kõrvale oli hakkvorstid ja oad. Väga head. Ports oli kuidagi nii suur, et ei jaksanud kõike ära süüagi. Aga arbuus magustoiduks läks ikka.
Kui kõhud täis, tuli hakkata ettevalmistusi tegema õhtuseks kontserdiks. Meil siis täna 7-minutiline programm, milleks oli etno-folgi show, mis koosnes: „Igal ajal“, „Tulge tulele“ ja „Regitants“. Esimesest ja viimasest oli tehtud lühendatud variandid.
20:30 olime bussis valmis Taksimi sõitma. Kui kohale jõudsime, siis
21:45 läks kontsert lahti. Peale türklaste tantsuansamblit kohe meie. Kõik tuli väga hästi välja ja rahvale meeldis ka. See on peamine.
Tahtsime Piretiga rõdule minna, aga ei lastud. Mari-Ann, Uuno ja Mart istusid seal. Vehkisin Mari-Annile, et too alla tuleks. Sai aru ja tuli. Seletas miskit turvamehega ja sai teada, et tulemas on linnavalitsuse delegatsioon. Pärast, kui see ära käinud, siis tehakse uuesti rõdu lahti. Mari-Ann arvas, et ju neid ka sealt varsti alla saadetakse. Aga ei saadetud ja meie ei viitsinud lõpus enam sinna minna. Nii siis tolgendasime nii sama ringi, kord siin, kord seal. Kontserdist pakkus
suurima elamuse jätkuvalt Liibanoni etteaste. Täpselt keskkööl sai show läbi. Tõttasime läbi pimeda pargi bussi.
00:20 olime juba hotellis. Kogunesime meie tuppa. Olin päeval ostnud ühe meloni ja nüüd oli õige aeg see koos ära süüa preemiaks tubli tehtud töö eest :). Mugisime ja lobisesime kuni laiali läksime. Meie Piretiga magama, osad Tibid pugesid ka põhku, aga osad jõhvi noortega öist seltskonnaelu elama. Kell oli saanud 2.
No comments:
Post a Comment